Akadeemik V.I.Vernadski lõi õpetuse elusast mullaainest, mille võib lühidalt sõnastada järgmisel viisil:

• muld ja selle viljakus tekkisid ja eksisteerivad tänu elusale ainele, mis koosneb mikroorganismide miriaadidest ja mulla elusolenditest, sealhulgas vihmaussidest; läbi selle saavad taimed kõik keemilised elemendid;

• elusaine eluneb „mulla õhukeses kihis, peamiselt 5 kuni 15 cm sügavusel. See väiksem kiht omab otsustavat tähendust elu ajaloos kuival maal”;

• muld – süsiniku põhiline allikas Looduses. Selles sisaldub kümneid kordi rohkem süsihappegaasi (mullabioodi hingamise produkt), kui atmosfääris;

• õhu süsihappest ammendavad taimed oma maapealsete osadega süsihapet ning fotosünteesi abil muudavad selle süsinikeks ja kudedeks;

• taimede kuivaine koosneb 90 % ulatuses süsihapetest, päikseenergia põhilistest kandjatest kogu Maal oleva elusa tarvis;

• Igal aastal laguneb taimemass, sattudes mulda ja loomade seedetrakti, eraldades umbes 28 miljardit tonni CO2 ja energiat, mida saab võrrelda igat liiki maapinnast kaevandatava kütusega. Maal elavate loomade ja inimeste osaks langeb sellest kogusest mitte üle 10 %, ülejäänud 90 % töötleb mullabioota, mille biomassi moodustavad 50...72 % ulatuses vihmaussid.

Vihmaussid – kõige arvukamad ja olulisemad selgrootud Maailmas. Nende arvukus põldude mullas kuni põllumajanduse keemiliste ainetega töötlemiseni moodustas 500 tuhandest kuni 20 miljoni isendini hektarile, biomass aga – 250 kuni 10 tuhat kg/ha. See on kümneid kordi rohkem, kui kõikide maal elavate loomade mass, kes toituvad samasuguse suurusega pindalal. Neeldades koos mullaga ülisuurt hulka detriiti, mikroobe, seeni, vetikaid, lihtsamaid nematoode jne., ussid seedivad neid. Ima eritustega – koprolüütidega – eraldavad nad palju isikliku soolestiku mikrofloorat, fermente, vitamiine, bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis takistavad haigusttekitavate mikroorganismide arengut, maandavad mädanemisprotsesse ja desinfitseerivad mulda.

Taimset ja loomset päritolu surnud orgaaniliste jäätmete seedimise protsessis moodustuvad usside seedimiskanalis huumusained. Nad erinevad mõningate oma omaduste poolest, sealhulgas keemilise koosseisu poolest nendest, mid moodustuvad pinnases vaid mikrofloora osalusel. Usside seedimiskanalis moodustuvad komplekssed ühendused mineraalkomponentidega – humaadid. Liitiumi, kaaliumi, naatriumi ja lämmastiku humaadid (humiinhapete soolad) on vees lahustuvad, kaltsiumi, magneesiumi ja teiste raskemetallide humaadid aga võivad kaua, kui mitte igavesti, säiluda mullas stabiilsete agregaatidena (veemahukad, veekindlad, hüdrofiilsed ja mehhaaniliselt püsivad). Nad struktureerivad mulda, teevad selle veekindlaks, õhku läbilaskvaks ja viljakaks. Loomuliku populatsiooniga usside koprolüütides ulatub huumuse sisaldus kuivaine kohta 11...15 %, kultiveeritavatel selgrootutel on see kaks korda suurem – 25...35 %. Loodudes ei eksisteeri nii võimsaid huumuse moodustajaid kui vihmaussid, luua aga huumust ja viljakandvat mulda teisel viisil pole esialgu võimalik.

Mulla tervise, selle viljakuse loomulik tunnus – on selles vihmausside olemasolu. Mida rohkem neid on, seda tervem ja viljakam on pinnas. Populatsiooni tiheduse juures 100 isendit ruutmeetrile ja nende üldmassil mullas 50 g/m2, teevad ussid sellel pindalal 210 suveperioodi päeva jooksul umbes 1000 tunnelit (käiku) ning teevad mulla kobedaks, vett ja õhku läbilaskvaks. Oma käikude uuristamisel neeldavad nad osa dispergeeritud orgaanikaga pinnast sööda näol kogused 0,5-1 oma massist ööpäevas ja eraldavad koprolüütide näol. Sama perioodi jooksul töötlevad 100 isendit 1 m2 pinnase kohta koprolüütidesse 10,5 kr, 1 hektari kohta aga – mitte vähem kui 105 t. Inimestel ei ole sellist jõudu ja selliseid vahendeid, et iga päev valmistada, laadida, viia põldudele ja nendele võrdselt laotada 105 t/ha kohta huumusorgaanilist väetist. Mullausside tegevust asendada pinnase ettevalmistamist külviks mehhaaniliste vahenditega ei  ole võimalik, ning ka keemilised väetised ei suuda kompenseerida koprolüütide väetise väärtust. Siit võib teha järelduse, et inimese mistahes tegevus, mis on seotud tema püüdlusega parandada mulla struktuuri saha ja kobestamisega, tekitab kahju viljakusele, keemiliste väetiste kasutamine aga kiirendab selle lagunemist ja vaesumist.

Maaviljeluse orgaanilise süsteemita saavutada pinnase viljakuse tõusu ei osutu enam võimalikuks, eelkõige on see suunatud mullausside ja muu mesofauna ja mikrofloora elu taastamiseks – mis on mulla viljakuse peamised reprodutseerijad ja külvatavate kultuuride kõrge saagikuse garandid.

Avatud aktsiaseltsis „Grin-PIK” on omandatud huumuse tööstustootmise tehnoloogia (biohuumus, ussi-kompost) põllumajanduse ja loomakasvatuse orgaaniliste jäätmete ümbertöötamise alusel. Tehnoloogilise vihmaussi „Staratel” abil võimaldab see ümber töödelda kuni 1 tonn komposti 1 m2 pindalal 140 päeva jooksul ja toota kuni 600 kr biohuumust.

Kõige nõrgemaks ahelaks biosfääri homeostateerimisel pinnase industriaalse ja keemilise reostuse kasvaval epohhil on selle bioota, ja sealhulgas vihmaussid. Nad mürgitati välja happevihmadega, mineraalväetistega ja pestitsiididega.  Koos sellega kaotas muld ka viljakuse. Küntavate maade mulla viljakuse taassünd ja suurendamine ei ole võimalik ilma nende elusainete taastamiseta ja suurendamiseta.

Tänaseks päevaks on õpetlaste poolt leitud vaid ainus vahend, mis on võimeline kaitsma kogu Maal elavat ümbritseva keskkonna kahjuliku mõju eest – selleks on vihmaussid ja nende poolt (ja teise mullabioodi poolt) loodav huumus. Positiivse mõjujõu poolest elavale Loodusele ei saa kedagi ega midagi võrrelda vihmaussidega.

Lähtudes meie ettekujutusest mulla elusaine rollist selle viljakuse ja põllumajanduskultuuride saagikuse tõstmisel, on vajalik välja töötada ja juurutada uued degradeeritud pinnase elusaine reanimeerimise biotehnoloogilised viisid ning näidata, et “mahajäetud” maad võib lähiaastate jooksul tagastada kõrgproduktiivsete järku, taastades selle samaga viljakust järgnevate põlvede heaoluks.

Autor(id): A.M.Igonin