Olukorda süvendas ka üleüldine pestitsiidide kasutamine põllumajanduses. Nende kasutamine osutab kahjulikku toimet kõikidele mullaorganismi rühmadele, sealhulgas ka vihmaussidele, mis tingis nende biomassi olulise languse. Taimede jäägid, mis on üles kasvatatud pestitsiidide kasutamisega, lagunevad mullas ja soodustavad maausside massi alanemist. Veelgi enam, paljud pestitsiidid lagundavad looduslikke fermente ja humiinainete komplekse metallidega, mis on vajalikud taimede eluks. See rikub mulla loomuliku koostise tasakaalu, soodustab selles huumuse ja liikuvate fosfori vormide, kaaliumi ja muude ainete sisaldumise vähenemist. Ammustest aegadest on teada, et keemilised väetised ja pestitsiidid nende süstemaatilisel kasutusel, seda eriti kõrgenenud annustes (selline ilming on küllaltki levinud), reostavad intensiivselt ümbritsevat keskkonda. Paljud nendest on toksilised ning ohtlikud inimestele ja loomadele.

Põllumajanduse efektiivsuse tõstmise kõige efektiivsemaks bioloogiliseks meetodiks osutus vihmausside kasutamine. Vihmaussile, sellele igipõlisele tööloomale, keda omal ajal nimetati põhiliseks maasahaks, pöörasid tähelepanu juba iidsed uurijad. Muistses Egiptuses oli vihmausside kaitse pandud sellisele tasemele, et nende hävitajaid ähvardas surmanuhtlus. Ammustel aegadel määrasid talupojad vihmausside olemasolu järgi mulla viljasaagikust.

Töö, mida teevad mullas miljardid vihmaussid, on ülisuur, nad kobestavad mulda endale toidu otsimisel, nad neeldavad pinnase graanuleid, mis on küllastatud sureva orgaanikaga, järelikult ka mikroorganismidega. Ning selle tegevuse taga läbivad mulla all muljetavaldavaid vahemaid. Suve jooksul on vihmauss võimeline keskmiselt tegema 1 kilomeetri pikkuses käike. Heaks võib pidada mulda, kus 1 ruutmeetril eluneb 50 ja enam vihmaussi. Vihmaussid mitte lihtsalt kobestavad mulda. Koos mikroorganismidega loovad nad sellest kindla struktuuri, mis ei ole allutatud erosioonile. Vihmausside tegevus mullas ei piirdu selle segamisega, ülekandmisega ja ülekaevamisega. Minnes läbi vihmaussi söögitrakti, muutub muld nii keemiliselt, kui ka struktuurselt. Seal, kus on tööd teinud uss, nihkub mikroorganismide poolt surnud orgaanika ümbermoodustamine tugevalt orgaanika pinnasesse kogumise suunas ja nimelt orgaanika humifikatsiooni suunas. Humiinained – ideaalne keskkond kasulike mikroorganismide elunemiseks. Lahustuvad humiinained struktureerivad vett pinnases ja maandavad fütopatogeenide aktiivsust ning esinevad samal ajal taimede jaoks suurepäraste biostimulaatoritena. Humiinained moodustavad lahustumatuid ühendeid raskemetallidega ja radionukleiididega ja välistavad nende sattumist taimedesse. Selles seisnebki kogu maakeral oleva elusa kaitsemehhanism raskemetallidest mürgitamise eest. Humiinained ei olemitte ainult mikroorganismide elukeskkonnaks, vaid ka toiduvaruks nendele ja taimedele. Lisaks sellele on nad musta värvi, mis annab ka mullale palju tumedama värvuse. See tõstab tunduvalt pinnase sooja ja valguse neeldumist, järelikult päikseenergia akumuleerimist ja selle edastamist taimdele.

Ei kutsu esile kahtluseid see fakt, et vihmausside elutegevuse maksimaalsete kasutamismeetodite omistamine võib soodustada mistahes muldade muutmist kõrgelt viljakateks.

Kodustatud vihmaussid (seda terminit kasutatakse tavaliselt koduloomade suhtes) – on vihmausside spetsiaalne liik, millised spetsiaalselt toidetakse ja joodetakse selleks, et tõsta nende loomulikku suurust ja kiirendada paljunemise loomulikku kiirust. Nad ei ole suuremad, kui looduslikud “metsikud” punased või sõnnikuussid (kompostiussid), kuid nad söilitavad eöujõu ja püsivuse, meelitava värvingu ja viljakkuse.